AVATARID KASVAVAD JA ON ALATI TEEL. Avatar Dianka laskumise lugu.

Armas Lugeja!

Armas Lugeja!

Kutsun Sind kaasa väikesele rännakule, kus saad tutvuda minu käänulise ja künkliku teekonnaga avatariks sirgumisel Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis. Selle teekonna ilmestamiseks olen lisanud postitusele meemid erinevate näoilmetega, mille pildistas kaamera minu avatariloo video salvestamise käigus. Lisatud videost saad näha mind rääkimas ületamist vajavatest raskustest kooli õppetööle asudes. 

Minu esimene kokkupuude Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooliga oli 2018. aastal märtsi lõpus Viljandis. Ma olin enda sees jõudnud selgusele, et on aeg elus läbi teha uus pööre. Selleks ajaks olin üliõpilasena enda elatamiseks tegelenud FIEna kodumajutusega. Hinges aga tundsin, et see on lõppemas ja midagi teistsugust on tulemas, aga ei teadnud, mis see on. Soovisin tegeleda andepõhise väljundiga ning et saaksin Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal omandatavat ka eluliselt seostada ja seeläbi asjatundlikumalt tegutseda. 

Minu armas sõbranna oli kohtunud ühel kogukonnateemalisel sündmusel Ingliterapeut Maryaga ning rääkis temast minule, aga ka nende esindatud organisatsiooni suvise loodusravilise lastelaagri plaanidest. Kui ta teist korda kohtuma läks, siis kutsus ka mind kaasa. Olin väga huvitatud nende inimestega tutvumisest, kelle kohta teadsin vaid, et nad on mõneti võõristust tekitavad, sest sõbranna rääkis neist teatava ettevaatusega. Ta rääkis ka seda, et nad väärtustavad inimese hingelis-vaimse poole arendamist, mis oli minu jaoks olulisim. Senise kokkupuute jooksul noorte valdkonnaga olin kogenud just sellise arengusuuna puudujääke ning seni polnud minu arvates hingelisele tasakaalu saavutamisele piisavalt tähelepanu pööratud. Ja nii me läksimegi majja, millest varasemalt möödudes olin märganud armsat jalapuhkamispinki suure pärna kõrval Viljandis A. Maramaa puiesteel. Enda üllatuseks avastasin, et see polnudki jehoovatunnistajate maja, nagu ekslikult süvenemata olin arvanud maja küljes lehviva lipu ja pühaliku puhtuse tõttu. Hiljem selgus, et süvenemata võib inimene väga valesid järeldusi teha. 

Kohe esimesel kohtumisel leidsime armsa Ingliterapeut Maryaga väga hea kontakti. Siis ei teadnud ma veel, et nemad olid just otsimas aprilliks südamekuu sündmuste sarja “Siiras rõõm liigutab südant” läbiviijat. Aga mina olin just loovmängu ja loovtantsu kursusel katsetanud enda arendatud mandalajoogat, mis mind vaimustas. See oli minu jaoks väga selge äratundmine, sest esimest korda tundsin, et minu mõtte kuulaja mõistab mandalajooga töötubade sügavamat tähendust. Olin soovinud, et saaksin seda ka suuremas seltskonnas ja vabas looduses läbi viia, kuid seni teadmata, kuidas inimesteni jõuda olin selle mõtte juba kõrvale pannud. Sellega seostub Maa Magnetilise Teenistuse Vaimgrupilt Krayon pärit tees „Jumal on aeglane ja Jumala ilmutusteekond on aeglane”, mis on kirjas Ingliterapeut Marya mediumväljaandes "Läkitus nr. 1 Eelhäälestus usalduse kasvule" lk 22, mis avaneb SIIN.

Et Jumal on aeglane, seda näitab ka MA GISK loomislugu, mis ulatub nüüdseks juba üle 10 aasta taha. Selleks ajaks, kui mina saabusin, oli kooli karkass hakanud juba valmima ning oli loodud organisatsioon ja selle alusdokumendid, sisse töötatud organisatsiooni kultuur, tööpõhimõtted, reeglid, kooli jaoks koondatud olulised õppematerjalid ja loodud erinevad õppekeskkonnad, tehtud läbi praktilised katsetused Marya Angletorium Tervisekodu kui inimese tervikliku elukäigunõustamise-, tervise- ja kogukonnakeskuses. Aga mis kõige peamine, oli olemas tuumikgrupp, kes oli õppinud kõrgsageduslikus energias toimima ning Ingliterapeut Marya kaudu Maa Vaimse Hierarhia poolt antud juhiseid täitma. Selle keerukus seisneb selles, et alguses on raske mõista, miks üldse midagi ja just sellisel moel on vaja teha, nagu ette antud ja mitte nii, nagu endale õige tundub. Inimese madalam mina ehk ego osutab riukalikku vastupanu kõigele senitundmatule, seega ka valikutele, mis teda Kõrgeimale Minale allutada püüab. Alles töö käigus tekib mõistmine ja usaldus, mida järjepidevalt kogemuste haaval üles ehitatakse. Tänu kaasõppurite pühendunud teenimisele said toimuda 5 imeküllast mandalajooga töötuba erinevates Eesti kohtades. Tagasi vaadates näen, kuidas siis samamoodi mu ego sellele plaanile vastupanu osutas. Oli aja leidmisega suuri piinasid, ka kõhklusi endas ja usaldamatust selle protsessi vastu. Õnneks olid need jõud, mis mind sellest siis läbi aitasid, tugevamad. Väga palju on sellise ego vastutöö tõttu minu elus varasemalt tegemata jäänud ja olen mõttetult palju energiat kõhklemisele raisanud.

See pilt on tehtud Rannu noortekeskuses toimunud südametervisele pühendatud päeval, kus toimus ka minu juhendatud mandalajooga töötuba

Nagu mandalajooga töötubadestki selgus, olen ande poolest tugev loovtegevuste juhendamises. Eriti, kui on võimalus seda looduse kogemisega ühildada. Sellepärast on olnud MA GISK loodusravilised perelaagrid Pangodis nendeks kohtadeks, kus ma oma annet ise selgemini tundma ja usaldama hakkasin. Seega ilmutas minu avatar esimesi märke juba päris alguses-loovuse kaudu inimesi loodusele ja teineteisele avades.

Siin on pilt esimesest MA GISK loodusravilisest perelaagrist, kus olen juhendamas loovmuusikalist töötuba

Loodusravilisse perelaagrisse võtsingi kaasa enda andena avalduva loovuse ja kaks armsat tütart. Kogu see loomismuster oli siis mulle kui külalisele veel väga uudne ja pinget tekitav, sest mul ei olnud sellest õiget ülevaadet ja mõistmist. Ikka ja jälle üllatusin töö käigus sellest, kuidas kõik õigel ajal omale kohale asetus. Laagri tarvis sai lihtsate vahenditega armsa Ingliterapeut Marya koduõuele loodud imeliselt vaheldusrikas laagriala ning valitsenud õhkkond meeskonnas oli rahumeelne ja koostöö sujuv. Laagri viimasteks päevadeks oli tekkinud suure kokkuhoidva perekonna tunne ning süda oli täidetud tänuga, mis rõõmuna kõikjale kiirgas.

 

See pilt on samuti esimesest loodusravilaagrist ning siin valmistan ette vaibapunumispuud, kus toimetamine sai lastele üheks meelistegevuseks

Kui varem ei olnud ma julgenud mõelda, kuidas minust võiks selle kooli liige saada ja veel vähem seda välja öelnud, siis peale laagrit tegin ma suusõnalise sooviavalduse, et tahan astuda hingeravikooli liikmeks. Sellest mõttest tegeliku otsuseni aga läks veel mitu kuud ja mitmeid kahtlusi ja enda eest põgenemist, enne kui olin valmis otsuse langetama ja järjepidevale õppetööle oma elus üldse ruumi pühendama. Mõistsin, et aja puudus on enda väärtuste ja valikute küsimus. Elu alati toetab seda, mida hing on valinud, kui see endas teadlikult vastu võtta. 

4. novembril 2018 kinnitati mind MA GISK Algajate Liidergrupi õppuriks. Järgnesid mitmed meeskonnatöö harjutused. Sain kogeda ka liidri ülesandeid, kuid kukkusin neis kolinal läbi, sest kuigi olin varasemalt erinevates grupitöödes harjunud ohjasid enda kätte haarama ja tööd juhtima, siis selles loomismustris liikudes ma seda teha ei osanud. Seda ei olekski ma saanud teha, sest mul puudus kõrgteadvusega selline tihe koostöökogemus. Kutsusin ka teisi enda mõtetele järgnema, õieti ise veel mõistmata, et esmalt tuleb end allutada järgnema kõrgteadvuslikult antud suunamisele. Pidasin ennast targemaks, lõpuni mõistmata, kuhu sattunud olen. Asi oli ka selles, et kuigi seda räägiti, siis ma ikkagi ei suutnud teadvustada, kuidas ja kelle poolt seda protsessi juhitakse ja et Ingliterapeut Marya ongi päriselt-päriselt Ema Maarja energia vahendaja suures vaimkogumis, kes ei saa esindada selle lihtsa inimese välja mõeldud mõtteid, kellena ma Ingliterapeut Maryat alguses nägin. Seda kõike oli liiga palju, et mulle pähe mahtuda. Tagasi vaadates näen, et iga tööga, mida me meeskonnas Ingliterapeut Marya juhatusel tegime, kogesin ja õppisin midagi senitundmatut. Seda oligi raske ära tunda, kui enda peas ei olnud vajalikke ühendusi loodud. Kuna see mõttemaailm on uustulijale võõras ja pole alati silmi tõde tabada, siis on väga oluline järjepidevus õppetööga tegelemisel ja analüüsimisel, et nägemine selgineks ja loodud seosed võiksid avaramale mõistmisele viia. Sellest räägib ka kooli kuldreeglites kirjas olev universaalne elu reegel: “Elu tuleb lahtiste silmadega vaadata ja kui kohtad midagi, mida ei tunne, mida ei tea, saa tundma, saa teada, enne kui kuulutad vastutulija enda vaenlaseks või kurja jõu esindajaks. Elu muutub meie ümber iga hetkega ja keegi ei saa seetõttu valeks pidada, et ei ole veel muutustest täit ülevaadet saanud” (Marija&Angels).    

Üks oluline muutus toimus siis, kui Ingliterapeut Marya suunas mind lugema waldorfpedagoogika alast kirjandust “Vabaduskasvatus” ja Rudolf Steineri raamatut “Lapse kasvatamine”. Kuigi olin aastate eest tundnud huvi selle hariduse suuna vastu, sain esmakordselt sügava äratundmise osaliseks. Ma ei mõistnud loetut intellektuaalselt sõna-sõnalt, aga tundsin, kuidas midagi loetus mind võimsalt kirgastas ja ma teadsin, et just selle vaimuteaduslikel alustel seisvast tarkusest on mul nii mõndagi olulist õppida. Sedasi märkidele järgnedes küpses minus kindel otsus kandideerida waldorfkooli õpetajaks. Sügisel saigi minust klassiõpetaja, kus algas minu tegelik õpetajaks kasvamine. Siis kulus marjaks ära pingetaluvuse ja enda mobiliseerimise võime, mida olin hingeravikoolis õppides suure sammu edasi arendanud. 

Koos selle uue etapiga tegin läbi kriisi, kus minu MA GISK ehk hingeravikooli liikmelisus rippus juuksekarva otsas. See oli viimane piir ja minu usalduse täielik proovilepanek, õigemini usaldamatuse mäss minus Looja maise kehastuse vastu. Kui selline protsess algab, siis inimene ise seda ei näe. Esmalt toimub sageduse langus, mis seab mõistmisele piirid ja blokeerib inglikiirguse tervendavad jõud. Seda langust ei tundnud ma siis ära ja ego haaras illusiooni, mille kohaselt tõsimeeli arvasin, et mulle tehakse ülekohut, kui toimus tegelik piiride seadmine armsa Ingliterapeut Marya poolt ning minu egosõja mahasurumine. See lõppes siis, kui ahastuses ja meeltesegaduses küsisin märki ja pidepunkti, mis aitaks mul teha otsuse, mida ma hiljem ei kahetseks. Adusin selle otsuse suurt kaalu. Sain taipamise, et kõrgteadvuse rajal tuleb ette olukordi, mida me ei mõista. Nii, nagu mõnikord lapsed ei mõista seda, miks vanemad neile piire seavad või midagi tungivalt nõuavad. Sain vaimusilmas piltliku vastuse, et kui oled kord juba sadamast laevale astunud, peab selle laevaga lõpuni sõitma, sest et see ei sõida üksiku reisija meele järgi teda tagasi kaile tooma, kui ta meelt muudab või kui süda pahaks läheb. Eelnimetatu ja vestlus ühe armsa sõbraga sai minu kaalukausiks, et see kogemus sellisena tänus vastu võtta ning kahtlemata usaldada Ingliterapeut Maryat ka siis, kui ma millegipärast ei mõista, miks üks või teine asi parasjagu nii on nagu on. Kokkuvõttes sain sellest ka alandlikkuse õppetunni ning hakkasin veteranliikmete kogemusi enam väärtustama ja neist eesminejatena lugu pidama. 

Üks keeruline katsumus oli minu jaoks lastetöö, mida tuli teostada meie omavaheliseks suhtluseks ja õppetööks loodud virtuaalses ruumis “Loomiskoda”. Pealtnäha lihtsad ülesanded, kui nad eeldavad koostööd enda lastega, nõuavad selleks usalduslikku meelelaadi ja juhendajapoolset valmisolekut ning oskust lapsi sellele tööle häälestada, millest mul alustades nappis. Ma polnud kohe endale võetud vastutuse kõrgusel ning olin ka selles rollis ebaõnnestumas. Järgnes olukorra reflektsioon ja arutelu, mida siis vaja on ja kuidas töö paremini edeneks. Olles juhendaja oma lastele, tuli läbida mitmeid sisemisi tõkkeid, mis omavahel ülesandeid teostades üles kerkisid. See andis mulle suurepärase võimaluse oma suhet lastega sügavamal tasandil korrastada ning anda neilegi kogemuse kaudu aimdus sellest, mida mina siinsetes õpingutes kogen. Oluline rõhuasetus MA GISK õppetöös praktiliste ülesannete täitmise taga on iseloomu kasvatamisel. Seda nõudis meilt ka lastetöö, mille tulemusena hakkasid tööd lõpupoole juba paremini sujuma, aga arenes edasi ka omavaheline lähedust hoidev suhtlus.

Siin oleme armsa noorema tütrega 15.02.2020 Ingliterapeut Marya juhitud ja peredele suunatud hingelinnu töötoas

Nende kahe aasta jooksul olen enda jaoks teinud väga mitmeid otsuseid, mis on mind naisena, emana ja õpetajana kasvatanud ning neid rolle ja kaasnevat vastutust enda jaoks oluliselt ümber mõtestanud. Need on väikesed, kuid tähtsad võidud, samm-sammu järel õigeid valikuid tehes ning enda hinge väe vastuvõtmise suunas liikudes. MA GISK on hingeravikooliks nimetatud avatarkool. Iga õige otsuse ja minetatud kahtluse tulemusena hakkas avatar minulegi tasahilju lähenema. Tema tugevamat kohalolu oli tunda 3. jaanuaril 2020 MA GISK pereliikmetele korraldatud metsanääripeo ettevalmistuses ja läbiviimises metshaldja rollis. Seda oli tunda ilmnenud sünkroonsusest minu loomingus, aga ka sisemise otsusekindluse ja mõtteselgusena.  

Foto on tehtud 3. jaanuaril 2020 peetud metsanääripeol Pangodi järve ääres

Peale metsapidu saime meeskonnaga kaks ja oma perega ühe korra osaleda armsa Ingliterapeut Marya hingelinnu töötoas, mis mind hingeliselt oma avatarile avas. Mõlemal korral sain intuitiivselt valminud joonistustest kaasa märgid, mis minu avatarile viitasid. Edaspidises treeningprotsessis olen suutnud oma sagedust stabiilsemana hoida ja inglitele läbi kurgede voltimise töötubade läbiviimise rahusõnumit levitades järgneda.

Siin pildil räägin 15.02.2020 toimunud hingelinnu töötoas osalejatele enda hingelinnu nägemusest, millest ka pilt kõneleb

Siin pildil on rahu, tervise ja õnnekured, mille voltimise toimumist Eesti Vabariigi aastapäeval 24.02.2020 venna soolaleivapeol suuremas pereringis kalliks märgiliseks sündmuseks pean

1. aprill 2020 on see päev, mil armsa Ingliterapeut Marya abiga jõudsime märkidele järgnedes Vana-Kreeka jahijumalanna Artemise kaudu minu avatarini, kelle vaste Vana-Roomas oli Diana. Mind seob temaga eelkõige looduse, metsade ja maastike tunnetus ja -armastus ning et meis on tugevalt esindatud Kuu aspekt. Et aga uus kehastus toob kaasa avatarile uue taseme, on ka avatari nimi muutunud. Minu avatarnimi Dianka seostub minule eelkõige slaavipäraste muinasjuttudega, mis minu jaoks sümboliseerivad puutumatut loodust ja ühtlasi kõlab indiaani nimena, mis esindab minu loomuses austust Maa kui püha eluandja ja toitja ning elukoha vastu. Diana kohta leiad kokkuvõtva eestikeelse tutvustuse SIIT. 

Müütide ja sümbolite seoste poolest sisukam info inglisekeelsele lugejale avaneb SIIN.  

Olen vastu võtnud teadmise, et see elu ei kuulu enam minule, vaid olen selle andnud millegi suurema teenistusse, ehkki kannan oma individuaalse elu ja elurollide eest jätkuvalt vastutust. Sellepärast olen leppinud ka vajadusega paljudest seni olulisena tundunud asjadest loobuda, sest vastutus planeedi ja suure ilmarahva saatuse eest avatari väe kasvades kasvab ja prioriteedid muutuvad. Tunnetan jätkuvalt endas avarduvaid piire, mis innustavad suurepäraste eeskujude näitel end edasi kasvatama. Teisalt on see teekond ise piiritu, kuna alati ootavad ees uued horisondid ja ükski unistus ega maailmarahu loov visioon pole siinse kasvupotentsiaali jaoks liiga suur. Tänan selle ime võimalikkuse eest armsat Ingliterapeut Maryat, kõiki teeninud vabatahtlikke ja õppegrupi liikmeid, aga ka oma perekonda, kes mulle südames kõiges kaasa on elanud!

LISAVÕIMALUSENA PAKUN VAADATA LASTETÖÖ PRAKTIKANA LÄBI VIIDUD KADRIPÄEVA KOKKUVÕTVAT VIDEOT

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, loodusravitegevuste ja õuesõppe korraldamise koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin.

Valminud emadepäeval 10. mail 2020.